Jõulud on kõige suurem püha aastas. Vanasti tehti ettevalmistusi juba nädal varem, tapeti siga, käidi merel. Kihnus on tehtud rohkem tanguvorste. Tihti tapeti siga lihapuudusel juba enne jõule ära ja siis ei olnud jõulude ajal kuskilt verd võtta.

Tänapäeval valmistatakse jõuludeks liha-kartuleid, harvem angerjat-kartuleid. Lihapirukad, sült, tanguvorst, pasteet on kõigis peredes väga tähtis jõulutoit, suitsetatakse kala ja liha, süüakse äädikaräimi, marineeritud koha, värsket forelli, siiga. Tehakse pühade saia ja püülileiba. Verivorsti on hakutud rohkem tegema kolhoosiajast alates, kui elu edenes ja kasvatati rohkem sigu. Ahjuliha ja hapukapsas on traditsiooniline jõulupraad nagu igal pool Eestis. Nüüdsel ajal tehakse veel kartulisalatit ja loomulikult koduõlut. Vana kombe kohaselt peab söök olema öö läbi laual. Jõuludeks korjatakse sügisel metspähkleid ja siis mängitakse “liiad või paarid” mängu.

Varasemal ajal keedeti hülgeliha tavaliselt jõulu kolmandal pühal ja pakuti kõigile, kes läbi tulid. Esimesel pühal oli liha-kartul, teisel hapukapsasupp.